ÄP: Paberi jõud: hiigeltuulikud ja tuuleelektri gigavatid toppavad, arendajad ootavad

Äripäevas on suur lugu merealade planeeringuteks elektritootmise seisukohast. Teen seekohal energeetika nurga alt kokkuvõtte.

Meenutame, et Eesti elektri vajadus tiputarbimisena on umbes 1400 MW (1.4GW), keskmine oli 960 MW. Arvestame, et tänasest tarbimisest vaid 25% on elektripõhine seega täieliku elektripöördega võib elektri vajadus suureneda isegi kuni neli korda.

Eestisse meretuulepargi rajamiseks on taotlusi esitanud vähemalt seitse ettevõtet. Kui kõik need planeeritavad projektid realiseeruks, siis saame kokku suisa 10 GW tootmisvõimsust tuulisel päeval, mida on seitse korda enam kui tänane tiputarbimine; samas peame arvestama, et kõrgrõhkkonnaga talvisel päeval tuulepargid seisavad, seetõttu tänased maapealsed pargid annavad maksimumist 15-20%. Enamuse ajast nad seisavad või käivad alla maksimumvõimsusest. Uued suuremad merepargid võivad ulatuda 50% nominaalvõimsusest.

ProjektOmanikInvesteering, ajaplaan
Liivi laht – 1 GWEesti Energia2-3 Mrd €. Eesmärk 2028
Eesti ja Läti meretuulepargi ühisarendus Liivi lahesenampakkumine
Saare Wind Energy, Saaremaa – 1 GWVan Oord, Holland1,7 Mrd €
Utilitas, Saaremaa läänerannikul ja Liivi lahes kuus meretuuleparki – kokku 7,2 GWFirst State Investments (globaalne / Austraalia)Hinnang kuni 16 miljardit eurot
Liivi lahes tuulepark ja karbikasvatusTuuletraal OÜ
Mõned Eesti tuuleprojektid, 2021 veebruar

Kas kõik need planeeringud meile ära mahuvad ja kas leiavad riigi ning kohalike poolt piisava toetuse on eraldi küsimus. Vaadates kaarti siis sobivaid alasid praeguseid piiranguid arvestades pole tegelikult väga palju. Pikas perspektiivis võime ehk mõelda isegi Eesti majandustsoonist väljas; samuti elektriliinid tarbijani ei pea tulema Eestisse, vaid võivad minna Lääne suunas – Rootsi, Saksamaale jne

Mereala planeeringu kaardirakendus veebis

Loe pikka lugu Äripäeva veebist

1 Comment

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

järgmine lugu

Kas Skandinaavia tagab Balti elektrivarustuse?

Blog viimatised

Oma jalajälje arvutamisest

Külalispostitusena on tehtud slaididena väike ülevaade hetke jalajälje arvutuse vahenditest ja ka numbrilised arvutuse tulemustest meie

Rohetiigri teekaardist

Rohetiiger avaldas juba mõnda aega tagasi energia teekaardi. Nad täiendavad seda jooksvalt ja tutvustavad tublisti erinevatele

Sõja kliimajalajälg

Ühes mu lemmikteatmikus “How bad are Bananas” on kõige suurema süsinikujalajälje sektsioonis (üle 1 miljardi tonni

2021. aasta kokkuvõte

Aasta viimasel päeval on kombeks teha kokkuvõtteid. Siin olen fookusega viimasel kvartalil, mil mul kahjuks pole