Kliimakriisi suhtes võib seisukohad jagada lihtsustatult kolmeks: a) kriisieitajad: “see pole oluline probleem, inimeste heaolu on tähtsam ja see väga oluliselt ei vähenegi jms”, b) kliimapessimistid: “lahendused puuduvad, näiteks tehnofixide asemel peame tegelema tarbimise vähendamise, taandarengu ja vältimatult saabuva katastroofi üleelamiseks valmistumisega” ja c)
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse ohte ja tegutsemise tasusid. Kõik need punktid
Loe veel...
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja põllul. Mõned huvitavad arvud: Maailma atmosfääris on
Loe veel...
Täiendus 3.3.2023: kolme teadlase avaldus, et teadlasi pole siia piisavalt kaasatud. Rohetiiger avaldas juba mõnda aega tagasi energia teekaardi. Nad täiendavad seda
Loe veel...
Aasta viimasel päeval on kombeks teha kokkuvõtteid. Siin olen fookusega viimasel kvartalil, mil mul kahjuks pole eraldi postitusteks olnud piisavalt aega. Eesti
Loe veel...
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias olen arvutanud seda siin. Nüüd kui 20a
loe veel...
Külalispostitusena on tehtud slaididena väike ülevaade hetke jalajälje arvutuse vahenditest ja ka numbrilised arvutuse tulemustest meie pere (ehk siis ka minu) näitel.
loe veel...
Pean üles tunnistama, et rikkusin nii koroonasoovitusi kui kliimasõbralikkuse reegleid ning kirjutan seda postitust Euroopa teisest nurgast: Gran Canaria saarelt. Oli lihtsalt
loe veel...
Kliimamuutuste ajastul on igaühel mõttekoht: kas ignoreerida toimuvat ja tegeleda oma igapäevaste asjadega – olgem ausad, enamus valib senini selle. Või püüda
loe veel...
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu “Suur rohepesu käsiraamat” stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm – kohe alates esimesest peatükist ning kuni
loe veel...
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri asjad (ilmselgelt), vaid nendel pole ka omavahel
loe veel...
Ühes mu lemmikteatmikus “How bad are Bananas” on kõige suurema süsinikujalajälje sektsioonis (üle 1 miljardi tonni CO₂eq) analüüsitud kokkuvõtvalt läbi sõja süsinikujalajälg.
loe veel...
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud leida valdkondi mis on mis iganes põhjusel
Loe veel...
Tuuleenergiat on merekaubanduses kasutatud juba tuhandeid aastaid. Veel paarsada aastat tagasi saime üksnes selle tänapäevases mõistes süsinikuneutraalse transpordilahendusega hakkama. Täna tekitab merelaevandus
Loe veel...
Uuendus oktoober 2021: tudengitele on see raamat tasuta eraamatuna! Värskelt selle aasta veebruaris ilmunud raamatu täispealkiri “Kuidas ära hoida kliimakatastroofi: olemasolevad lahendused
Loe veel...
Tuumaelektrijaam on ilmselt kõige vastuolulisem puhta elektri allikas. Me kõik teame Tšernobõli ja Fukushima õnnetusi ja neid tulebki tõsiselt võtta. Peab tunnistama,
Loe veel...
