Keskkonnaagentuur võtab Tartu Maratoni ilma loo kokku: 66 starti, ligi kolmandik ideaalsetes oludes, peaaegu viiendik ära jäänud ning talved on 1961–2025 soojenenud umbes 4,4 °C.
Keskkonnaagentuur võtab Tartu Maratoni ilma loo kokku: 66 starti, ligi kolmandik ideaalsetes oludes, peaaegu viiendik ära jäänud ning talved on 1961–2025 soojenenud umbes 4,4 °C.
Keskkonnaagentuur võtab Tartu Maratoni ilma loo kokku: 66 starti, ligi kolmandik ideaalsetes oludes, peaaegu viiendik ära jäänud ning talved on 1961–2025 soojenenud umbes 4,4 °C.
Loe veel...Kliimakriisi suhtes võib seisukohad jagada lihtsustatult kolmeks: a) kriisieitajad: “see pole oluline probleem, inimeste heaolu on tähtsam ja see väga oluliselt ei vähenegi jms”, b) kliimapessimistid: “lahendused puuduvad, näiteks tehnofixide asemel peame tegelema tarbimise vähendamise, taandarengu ja vältimatult saabuva katastroofi üleelamiseks valmistumisega” ja c)
Keskkonnaportaal kirjutab, et veebruari 2026 kuuprognoosi järgi tuleb kuu keskmine õhutemperatuur normist madalam ning esimesel poolel on sademeid vähem.
Loe veel...Keskkonnaagentuur uuendab ilmahoiatuste teenust: alates 13. veebruarist saab hoiatuste vaadet vaadata kuni nelja päeva ette ning hoiatustel on kolm taset.
Loe veel...Keskkonnaagentuur kirjutab, et Tooma sooseirejaam töötab alates 1956. aastast ning sood talletavad 2-3 korda rohkem süsinikku kui metsad.
Loe veel...ERRi Novaator vahendab, et puhtam õhk võib lühiajaliselt soojenemist kiirendada, sest aerosoolide jahutav mõju väheneb.
Loe veel...ERRi Novaator meenutab, et inimeste ilmamälu on lühike: viie aastaga tuhmub mälestus lumistest talvedest ja „pakane“ muutub soojemaks.
Loe veel...Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja põllul. Mõned huvitavad arvud: Maailma atmosfääris on
Loe veel...Täiendus 3.3.2023: kolme teadlase avaldus, et teadlasi pole siia piisavalt kaasatud. Rohetiiger avaldas juba mõnda aega tagasi energia teekaardi. Nad täiendavad seda
Loe veel...Aasta viimasel päeval on kombeks teha kokkuvõtteid. Siin olen fookusega viimasel kvartalil, mil mul kahjuks pole eraldi postitusteks olnud piisavalt aega. Eesti
Loe veel...Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias olen arvutanud seda siin. Nüüd kui 20a
loe veel...Külalispostitusena on tehtud slaididena väike ülevaade hetke jalajälje arvutuse vahenditest ja ka numbrilised arvutuse tulemustest meie pere (ehk siis ka minu) näitel.
loe veel...Pean üles tunnistama, et rikkusin nii koroonasoovitusi kui kliimasõbralikkuse reegleid ning kirjutan seda postitust Euroopa teisest nurgast: Gran Canaria saarelt. Oli lihtsalt
loe veel...Kliimamuutuste ajastul on igaühel mõttekoht: kas ignoreerida toimuvat ja tegeleda oma igapäevaste asjadega – olgem ausad, enamus valib senini selle. Või püüda
loe veel...Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu “Suur rohepesu käsiraamat” stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm – kohe alates esimesest peatükist ning kuni
loe veel...Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri asjad (ilmselgelt), vaid nendel pole ka omavahel
loe veel...Ühes mu lemmikteatmikus “How bad are Bananas” on kõige suurema süsinikujalajälje sektsioonis (üle 1 miljardi tonni CO₂eq) analüüsitud kokkuvõtvalt läbi sõja süsinikujalajälg.
loe veel...Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud leida valdkondi mis on mis iganes põhjusel
Loe veel...Tuuleenergiat on merekaubanduses kasutatud juba tuhandeid aastaid. Veel paarsada aastat tagasi saime üksnes selle tänapäevases mõistes süsinikuneutraalse transpordilahendusega hakkama. Täna tekitab merelaevandus
Loe veel...Uuendus oktoober 2021: tudengitele on see raamat tasuta eraamatuna! Värskelt selle aasta veebruaris ilmunud raamatu täispealkiri “Kuidas ära hoida kliimakatastroofi: olemasolevad lahendused
Loe veel...Tuumaelektrijaam on ilmselt kõige vastuolulisem puhta elektri allikas. Me kõik teame Tšernobõli ja Fukushima õnnetusi ja neid tulebki tõsiselt võtta. Peab tunnistama,
Loe veel...