ERRi kajastuse järgi näitab uurimus, et Gröönimaa liustike magevesi võib muuta osa ümbrusvetest hoopis soolasemaks.
Uudised
AP kirjutab, et maailma merelaevandus liigub lõpuks globaalse süsinikumaksu poole, kuigi riigid jätavad endale veel taganemisteid.
Loe veel...
ERR kirjutab, et Eesti kliimaseadus ei paista enne 2027. aasta valimisi päriselt Riigikogusse jõudvat. Vahepeal jätkub teekaartide kirjutamine — kõige bürokraatlikum viis öelda, et valusad otsused on veel laual, aga mitte täna.
Loe veel...
Merz tahab kliimapoliitikas Saksa tööstusele rohkem hingamisruumi, aga kliima ja tööstus ei ole eraldi lauad — lõpuks maksab arve ikka see, kes viimasena viivitab.
Loe veel...
Eesti tahab Euroopa Liidult rohkem mänguruumi: vähem jäiku sektoripõhiseid kohustusi ja rohkem riigiülese pildi järgi otsustamist. See kõlab tehniliselt viisakalt, aga tähendab sisuliselt, et keerulist asja püütakse lahendada väiksema detailikontrolliga.
Loe veel...
ERRi kliimafüüsik Velle Toll rõhutab, et üksikud pakasehood ei muuda trendi: alla nulli jäävaid päevi ja püsivat lumikatet on järjest vähem.
Loe veel...Elustiil: kliimafitness
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias olen arvutanud seda siin. Nüüd kui 20a
loe veel...
Külalispostitusena on tehtud slaididena väike ülevaade hetke jalajälje arvutuse vahenditest ja ka numbrilised arvutuse tulemustest meie pere (ehk siis ka minu) näitel.
loe veel...
Pean üles tunnistama, et rikkusin nii koroonasoovitusi kui kliimasõbralikkuse reegleid ning kirjutan seda postitust Euroopa teisest nurgast: Gran Canaria saarelt. Oli lihtsalt
loe veel...
Kliimamuutuste ajastul on igaühel mõttekoht: kas ignoreerida toimuvat ja tegeleda oma igapäevaste asjadega – olgem ausad, enamus valib senini selle. Või püüda
loe veel...Analüüsid ja teadus
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu “Suur rohepesu käsiraamat” stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm – kohe alates esimesest peatükist ning kuni
loe veel...
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri asjad (ilmselgelt), vaid nendel pole ka omavahel
loe veel...
Ühes mu lemmikteatmikus “How bad are Bananas” on kõige suurema süsinikujalajälje sektsioonis (üle 1 miljardi tonni CO₂eq) analüüsitud kokkuvõtvalt läbi sõja süsinikujalajälg.
loe veel...
Tehnoloogiad
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud leida valdkondi mis on mis iganes põhjusel
Loe veel...
Tuuleenergiat on merekaubanduses kasutatud juba tuhandeid aastaid. Veel paarsada aastat tagasi saime üksnes selle tänapäevases mõistes süsinikuneutraalse transpordilahendusega hakkama. Täna tekitab merelaevandus
Loe veel...
Uuendus oktoober 2021: tudengitele on see raamat tasuta eraamatuna! Värskelt selle aasta veebruaris ilmunud raamatu täispealkiri “Kuidas ära hoida kliimakatastroofi: olemasolevad lahendused
Loe veel...
Tuumaelektrijaam on ilmselt kõige vastuolulisem puhta elektri allikas. Me kõik teame Tšernobõli ja Fukushima õnnetusi ja neid tulebki tõsiselt võtta. Peab tunnistama,
Loe veel...
