Kuidas inimesed enda tagant süsinikuvarusid varastavad

Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja põllul. Mõned huvitavad arvud:

  • Maailma atmosfääris on salvestunud 800 Gt süsinikku, pinnases ja mullas aga 2500Gt ja elusorganismides 560 Gt. Ookeanides sealjuures vaid 76 Gt, ja meis endis, inimestes 0,06 Gt.
  • Tartumaa majandusmetsa süsiniku hektaritagavara on 73% looduskaitsealuse põlismetsa omast
  • Kui raievanust vähendada 20 aasta võrra väheneb metsa süsinikuvaru tervelt 49%
  • Vaid 20% metsast varutud puidust läheb kestvustoodetesse nagu ehitus ja mööbel.

Kokkuvõtvad soovitused:

  • Elu tuleb korraldada nii, et maismaakooslustes olev süsinikuvaru enam ei kahaneks, vaid taastuks
  • Looduse isearengule jäetud looduskaitsealad – metsad, märgalad –, ka märgalade taastamine on lihtsaim ja odavaim viis eluslooduse süsinikuvaru taastamiseks ja hoidmiseks
  • Asumites on vaja rohkem haljastust. Puid ja põõsaid. Ka kord aastas niidetud elurikaste rohealade süsinikuvaru on suurem kui madaltihedaks niidetud muruplatsil. 
  • Teid tuleb ehitada maksimaalselt olemasolevaid teedekoridore (taas)kasutades
  • Eesmärk on metsas hoitud eluslooduse süsinikuvaru võimalikult hea taastamine ja toodetes püsiva süsinikuvaru kasvatamine.
  • Lageraie järel kasvama pandud või kasvama hakanud puud ei ole paraku süsiniku lisasidujad, vaid raiega metsakooslusest otseselt ja kaudselt välja viidud süsinikuvaru taastajad

Loe kogu artiklit Postimehe 22. oktoobri väljaandest

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

eelmine lugu

Elektrihindadest

järgmine lugu

Kliimasõbralikult läbi Euroopa

Blog viimatised

IPCC 6. hinnang

Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse ohte

Elektrihindadest

Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri asjad