Äsja valitsuse heaks kiidetud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035” viitab, et lähiaastatel peaks autotransport kliimasäästlikumaks muutuma. See on võrreldes Eesti kohutavalt musta energeetikaga olnud tagaplaanil, aga meie süsinikujalajäljest on transpordilgi oluline osakaal. Selle trend pole üldsegi ilus: eriti autotranspordi kasutus on sel sajandil oluliselt tõusnud, koos inimeste jõukuse kasvuga, kaugemale elama kolimise ja suurema hulga erasõidukite soetamisega. Ma võtsin siit artikist graafikuna välja just maalt tööl käimise viisid, sest see on näitab kõige drastilisemalt “kolime maale elama” trendi pahukülge sel sajandil: maapiirkondades on autoga töölkäijate hulk hüpanud 40%-lt ligi 73%-le. Ühistranspordi dekarboniseerimine (elektribussid ja vesinikurongid jms) on ka loomulikult vajalik, samas liikuvusest moodustab see vaid 7%, võrreldes eraautode 65%-ga
Valitsuse lahendused on siin iseenesest igati mõistlikud: tuleb maksustada nii seda, kes saastet reaalselt otseselt tekitab (st kütuse saastemaks vastavalt selle heitmemahule) ning neid, kes teid tarbivad (teekasutuse maks). Kütuse täiendavat maksustamist läbi aktsiisi on meil juba proovitud ja naabrite (Läti!) vastutöö tõttu on seal EKRE vedamisel astutud paraku samm tagasi. Kuidas see tulevikus peaks toimima, kahjuks lahti pole seletatud. Kohaliku maksuna on ette nähtud ummikumaks, aga selle rakendumise osa jääb samuti lahtiseks.
Loe täisartiklit Päevalehest.
