/

Sõja kliimajalajälg

Ühes mu lemmikteatmikus “How bad are Bananas” on kõige suurema süsinikujalajälje sektsioonis (üle 1 miljardi tonni CO₂eq) analüüsitud kokkuvõtvalt läbi sõja süsinikujalajälg. Täna oleks ehk kohane see peatükk siin täismahus ära tuua, eks igaüks võib mõelda mida see 2022. aasta Ukraina veebruarisõja kontekstis tähendab:

  • 9 miljonit tonni CO₂e – UK militaarjalajälg 2019
  • 200 miljonit tonni CO₂e – USA militaaroperatsioonid 2019
  • 400 miljonit tonni CO₂e – Iraagi sõda 2003-19
  • 690 miljonit tonni CO₂e – ‘piiratud’ tuumakonflikt 50 15-kilotonnise lõhkepeaga 1
  • 3.3 miljardit tonni CO₂e – globaalne militaarvaldkonna jalajälg 2

Pane tähele seda viimast numbrit: see on 2 korda suurem kui maailma kogu ITK valdkonna jalajälg.

Sõdade otsene inimkaotuste mõju on nii suur, et võib tunduda isegi imelik mõelda selle kliimamuutuste mõju peale. Paraku sõjad mängivad ikka veel suurt rolli maailma ühiskonnakorras, seega tuleb ka neid arvestada. Eriti arvestades, et seal tekivad emissioonid on nii suures mahus, et neil ongi olulised kliimamõjud.

USA sõjalise operatatsiooni kuludes Iraagis 2003. kuni 2019.nda aastani on pakutud 2 triljonit USA dollarit. See sisaldab Petagoni ehk kaitseministeeriumi, aga ka Riigidepartemangu (State Department) kulusid, samuti meditsiinilisi kulusid ja kompensatsioone veteranidele ning raha laenamise hinda ( intressikulusid) 3. Seda kulutuste suurusjärku saab aluseks võtta, et hinnata ligikaudselt selle sõja keskkonnajalajälge: 340 millionit tonni CO₂e. Siia ei ole veel arvesse võetud otseseid heitmeid, mis tekkisid otsesest lahingutegevusest ja selle vahetutest tulemustest. Me võime lisada mõne protsendi mõlemale numbrile, et lisada koalitsioonivägede kulud ja näiteks 1 protsendi väga piiratult varustatud vastase poole jalajälje hinnanguks. Nii on jõuame toodud 400 miljoni tonni hinnanguni.

USA kõik militaarkulutused (Eestis öeldaks “kaitsekulud”, aga USA sõjandus pole vaid kaitseotstarbeline – JL) olid 2019. aastal 730 miljardit USA dollarit, mida on enam kui 10 järgmist suurimat militaarkulutajat kokku. See on 36% kogu maailma sõjakuludest4. See jalajälg – 200 miljonit tonni CO₂e teeb USA Kaitseministeeriumi suurimaks institutsiooniliseks kasvuhoonegaaside tekitajaks maailmas.5

2019. aastal kulutas UK kaitseelarvele ‘üksnes’ $49 miljardit, selle jalajäljeks saame 9 miljonit tonni CO₂e 6. Ühe hinnangu järgi on sõja kasvuhoonegaasi jalajälg, kui võtame arvesse ka kaudsed mõjud 3.3 miljardit tonni CO₂e – 6% maailma aastastest kasvuhoonegaasidest. 7

Varem on hinnatud, et ‘väike’ regionaalne tuumakonflikt, kus läheb kasutusse 50 tuumalõhkepead, võib põhjustada vastupidiselt soojenemisele just jahutavat efekti järgnevate aastate jooksul.8 Uuemad uuringud on arvutanud, et sellise jahutuse efekt võib olla päris suur: 2-5℃ globaalses mastaabis kui on tegu regionalse konfliktiga, ja kuni 10℃ jahutust, kui tegu on suure US-Venemaa tuumasõjaga9. Kliimamuutuste tõttu võib selliste konfliktide tekkimise tõenäosus muidugi suureneda.10

Kui vaatame lihtsustatult ja ebahumaansest vaatenurgast, siis isegi konvensionaalne sõda võib vähendada inimeste ja majandusaktiivsuse vähenemise kaudu keskkonnajalajälge nii palju, et seda on rohkem kui on sõdimise enda tekitatav jalajälg. Seega massiline inimeste suremine ja surmamine on üsna efektiivne viis vähendada emissioone, aga kas see on meie eesmärk?

Viited:

  1. Hiroshima 1945.a. tuumapommi plahvatusvõimsus oli 15 kT TNT ekvivalendis. Atomic Heritage Foundation (2014) ‘Little Boy and Fat Man’ https://tinyurl.com/hiroshima-bomb
  2. Arvutuse aluseks on kurss $1 = £0,81. 1 £ UK kaitsekulutuse jalajäljeks on arvestatud 0.235 kg CO₂e kasutades autori sisend-väljundi mudelit, mida USA puhul on korrutatud 1,5 USA jaoks, sest USA riigi üldine jalajälg on oluliselt suurem. Maailma tasemel on aluseks 35.7 miljonit tonni 2016. aastal, andmed on Our World in Data https://tinyurl.com/annual-co2 ja 76 trillionit $ SKT Maailmapanga andmetel https://tinyurl.com/world-bank-gdp
  3. Aluseks olev ennustus on 1922 miljardit $ https://tinyurl.com/crawford-2020
  4. Tian et al ‘Trends in world military expenditure’ (2019) Stockholm International Peace Research Institute https://tinyurl.com/tian2020
  5. Crawford, N. ‘Pentagon fuel use, climate change and the cost of war’ (2019) https://tinyurl.com/crawford-2019
  6. Sõjas kahjustatud baasinfrastruktuuri, nt haiglate taastamine tähendab muidugi uut ehitust ja sealt tekkivat emissiooni. Koeiche, R. (2019) ‘Destroying hospitals to win the war’ https://tinyurl.com/koeiche2019
  7. Parkinson, S. (2109) ‘The carbon footprint of the military’ https://tinyurl.com/parkinson-2019
  8. Jacobson, M.Z (2009) ‘Review of solutions to global warming, air pollution, and energy security’ https://tinyurl.com/jacobson2009
  9. Sõja kliimat jahutav keskkonnamõju tekib eelkõige nn musta süsiniku ehk tahma atmosfäärireostuse (black carbon) tõttu, mis varjab päikest ja vähendab soojenemist. Eri uurimused: https://tinyurl.com/jacobson2009 , https://tinyurl.com/witze2020 , https://tinyurl.com/toon2019 , https://tinyurl.com/robock2007
  10. Klare, M.T (2020) ‘How rising temperatures are increasing likelihood of nuclear war’ https://tinyurl.com/klare2020

Kaanepildi allikas: https://ceobs.org/the-militarys-contribution-to-climate-change/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

eelmine lugu

2021. aasta kokkuvõte

järgmine lugu

Rohetiigri teekaardist

Blog viimatised

Oma jalajälje arvutamisest

Külalispostitusena on tehtud slaididena väike ülevaade hetke jalajälje arvutuse vahenditest ja ka numbrilised arvutuse tulemustest meie

Rohetiigri teekaardist

Rohetiiger avaldas juba mõnda aega tagasi energia teekaardi. Nad täiendavad seda jooksvalt ja tutvustavad tublisti erinevatele

2021. aasta kokkuvõte

Aasta viimasel päeval on kombeks teha kokkuvõtteid. Siin olen fookusega viimasel kvartalil, mil mul kahjuks pole