/

PM: Tarmo Soomere: rohepööre kui teaduse ja tehnoloogia arendamise küsimus

Kõige olulisem punkt tänases Postimehe AK pikas loos akadeemik Tarmo Soomerega näib olevat, et tuleviku energeetikas on õigupoolest vaid üks oluline lahendamata probleem: energia salvestamine. Ja seda ei saa lahendada muu kui teadus ning tehnoloogia arendus. Õnneks selle valdkonnaga tegeletakse ka Eestis – näiteks nii Cleveronis kui Tartu Ülikooli juures Enn Lusti töörühmas.

Täpsemalt on rohepöördeks vajalik (1) tagada varustuskindlus ja energiajulgeolek, nii et (2) energia tootmine oleks keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik ja et (3) energia hind oleks selline, mida tarbijad suudavad maksta.

Meie kliima on selline, et äärmuslikud tuulevaiksed perioodid talvel võivad kesta kuni kolm nädalat. Õnnetuseks kattuvad need üsna palju samasugustega kogu Põhja-Euroopa piirkonnas. Seetõttu oleme silmitsi uue ülesandega: energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks vajame salvestuskomplekse, mille mahutavus oleks 5–10 protsenti kogu aastas tarbitavast elektri hulgast

Mõni salvestus nagu Paldiski Energiasalv on suhteliselt lihtne tehnoloogiliselt, ka seda on kindlasti vaja, aga sellest kaugeltki meile ei piisa. Võrdluseks: Paldiski plaanitav maht on 6 GWh, samas Soomere ütleb, et “vajame salvestuskomplekse, mille mahutavus oleks 5–10 protsenti kogu aastas tarbitavast elektri hulgast“, ehk siis meie tänasest (ja eeldatavalt kasvavast!) 10 TWh-st oleks salvestada vaja suurusjärgus 1 TWh. Seda on väga palju, Paldiski suudab sellest vaid 0,6%.

Omaette väärtus on siin väga huvitavad infograafid andmetega maailma ja Eesti tasemel, need leiab artiklist eraldi siit:

Loe Postimehe täisartiklit siit (tasuline).

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

eelmine lugu

Kliimaneutraalne Eesti 2035? (RK arutelu)

järgmine lugu

ERR: Eelmine aasta purustas Eestis viimase 60 aasta soojarekordi

Blog viimatised

Oma jalajälje arvutamisest

Külalispostitusena on tehtud slaididena väike ülevaade hetke jalajälje arvutuse vahenditest ja ka numbrilised arvutuse tulemustest meie

Rohetiigri teekaardist

Rohetiiger avaldas juba mõnda aega tagasi energia teekaardi. Nad täiendavad seda jooksvalt ja tutvustavad tublisti erinevatele

Sõja kliimajalajälg

Ühes mu lemmikteatmikus “How bad are Bananas” on kõige suurema süsinikujalajälje sektsioonis (üle 1 miljardi tonni

2021. aasta kokkuvõte

Aasta viimasel päeval on kombeks teha kokkuvõtteid. Siin olen fookusega viimasel kvartalil, mil mul kahjuks pole