Sellised teated kliimarekorditest on muutunud viimastel aastatel väga sagedaseks ja sellele ei ole näha lõppu, ilmselt tuleks siia eraldi rubriik sellele tekitada. Kasvuhoonegaaside / CO₂ taseme rekordeid pole mõtet andagi, see lihtsalt suureneb aina kiirenevas mahus. Sealjuures on iseloomulik, et mõnedel kuudel/nädalatel oleme näinud ja näeme ka tulevikus just erakordset külma ilma, mis jääb meelde oma erakordsuses ja tekitab subjektiivse mulje, et “aga meil oli väga külm maikuu”. Üldstatistika numbrid aga ei valeta: “Möödunud aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem ja purustas mitu rekordit”. Täpsemalt loe Postimehest
PM: 2020 oli Eesti kliimaajaloo kuumim aasta
Blog viimatised
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu “Suur rohepesu käsiraamat” stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm –
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse ohte
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias olen
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja põllul.
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri asjad