Kõige olulisem punkt tänases Postimehe AK pikas loos akadeemik Tarmo Soomerega näib olevat, et tuleviku energeetikas on õigupoolest vaid üks oluline lahendamata probleem: energia salvestamine. Ja seda ei saa lahendada muu kui teadus ning tehnoloogia arendus. Õnneks selle valdkonnaga tegeletakse ka Eestis – näiteks nii Cleveronis kui Tartu Ülikooli juures Enn Lusti töörühmas.
Täpsemalt on rohepöördeks vajalik (1) tagada varustuskindlus ja energiajulgeolek, nii et (2) energia tootmine oleks keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik ja et (3) energia hind oleks selline, mida tarbijad suudavad maksta.
Meie kliima on selline, et äärmuslikud tuulevaiksed perioodid talvel võivad kesta kuni kolm nädalat. Õnnetuseks kattuvad need üsna palju samasugustega kogu Põhja-Euroopa piirkonnas. Seetõttu oleme silmitsi uue ülesandega: energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks vajame salvestuskomplekse, mille mahutavus oleks 5–10 protsenti kogu aastas tarbitavast elektri hulgast
Mõni salvestus nagu Paldiski Energiasalv on suhteliselt lihtne tehnoloogiliselt, ka seda on kindlasti vaja, aga sellest kaugeltki meile ei piisa. Võrdluseks: Paldiski plaanitav maht on 6 GWh, samas Soomere ütleb, et “vajame salvestuskomplekse, mille mahutavus oleks 5–10 protsenti kogu aastas tarbitavast elektri hulgast“, ehk siis meie tänasest (ja eeldatavalt kasvavast!) 10 TWh-st oleks salvestada vaja suurusjärgus 1 TWh. Seda on väga palju, Paldiski suudab sellest vaid 0,6%.
Omaette väärtus on siin väga huvitavad infograafid andmetega maailma ja Eesti tasemel, need leiab artiklist eraldi siit:
- Kasvuhoonegaaside valdkonnad: https://public.flourish.studio/story/837753/
- Energiatootmises kasutatavad kütused: https://public.flourish.studio/story/837947
Loe Postimehe täisartiklit siit (tasuline).
