Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja põllul. Mõned huvitavad arvud:
- Maailma atmosfääris on salvestunud 800 Gt süsinikku, pinnases ja mullas aga 2500Gt ja elusorganismides 560 Gt. Ookeanides sealjuures vaid 76 Gt, ja meis endis, inimestes 0,06 Gt.
- Tartumaa majandusmetsa süsiniku hektaritagavara on 73% looduskaitsealuse põlismetsa omast
- Kui raievanust vähendada 20 aasta võrra väheneb metsa süsinikuvaru tervelt 49%
- Vaid 20% metsast varutud puidust läheb kestvustoodetesse nagu ehitus ja mööbel.
Kokkuvõtvad soovitused:
- Elu tuleb korraldada nii, et maismaakooslustes olev süsinikuvaru enam ei kahaneks, vaid taastuks
- Looduse isearengule jäetud looduskaitsealad – metsad, märgalad –, ka märgalade taastamine on lihtsaim ja odavaim viis eluslooduse süsinikuvaru taastamiseks ja hoidmiseks
- Asumites on vaja rohkem haljastust. Puid ja põõsaid. Ka kord aastas niidetud elurikaste rohealade süsinikuvaru on suurem kui madaltihedaks niidetud muruplatsil.
- Teid tuleb ehitada maksimaalselt olemasolevaid teedekoridore (taas)kasutades
- Eesmärk on metsas hoitud eluslooduse süsinikuvaru võimalikult hea taastamine ja toodetes püsiva süsinikuvaru kasvatamine.
- Lageraie järel kasvama pandud või kasvama hakanud puud ei ole paraku süsiniku lisasidujad, vaid raiega metsakooslusest otseselt ja kaudselt välja viidud süsinikuvaru taastajad
Loe kogu artiklit Postimehe 22. oktoobri väljaandest
