Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu “Suur rohepesu käsiraamat” stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm – kohe alates esimesest peatükist ning kuni karikatuursete vahepiltideni. Samas enamus peatükke on tegelikult päris head ja andmerikkad. Eriti need, milles autor on enam spetsialist (nt energeetika), sealt sain isegi uusi detaile teada.
Raamatu sisu saab tegelikult kokku võtta kahe nimekirjana.
a) Väga halvad asjad ja/või otsene rohepesu:
- 1) Kasvav tarbimine ja majandus – termodünaamiliselt jätkusuutmatu
- 2) kliimaaktivism – tühikargamine, minge lapsed parem kooli õppima
- 3) ringmajandus – termodünaamiliselt võimatu
- 4) iidsed fossiilkütused – saavad otsa ja reostavad
- 5) elektriautode eelistamine – umbes sama kogujalajälg nagu diisel-passatil
- 6) puidu põletamine ja kasutamine mistahes lühiajalisteks toodeteks (paber, keemia jne) – isegi oluliselt suurem jalajälg kui põlevkivil ja vene gaasil, lisaks biokeskkonna hävitus
- 7) taimetoidu eelistamine – inimene on ikkagi omnivoor ja vajab loomset valku
- 8) mahepõllumajandus – ei toida meid lihtsalt ära, nõuab suuremat põllupinda ja mürgitab
- 9) päikeseenergia Eestis – annab väga vähe voolu, sedagi valel ajal ja sünkroonimata
- 10) taastuvenergia kui sõltumatu elektrilahendus Eestile – garantiita suure osa ajast ja sünkroonimata. Isegi suurimast meil võimalikust salvestusest piisab vaid poolele Eestile pool päeva; meil ei hädavajalikke tasakaalustavaid sünkroonvõimsust andvaid hüdrovõimalusi. Maailma vajaduseks ei piisa tuule- päikese ja veeenergiast puhtfüüsiliselt.
- 11) vesinikuenergeetika – kallis (nii toota kui hoida ja transportida), madal energiatihedus, problemaatilised molekulid, kordades kallimad sõidukid kui mistahes muu lahendus
- 12) biokütused ja -lisandid sõidukitele – hävitab loodust, tehakse õlipalmidest või põllukultuuridest
- 13) termotuumareaktsioon – hea iseenesest, aga loota sellele ei saa – alati 30 aasta pärast alles
- 14) valglinnastumine – paiskab autosõltuvusse
- 15) krüptoraha – mõttetu ja tohutu energiaraiskaja
- 16) kavandatud vananemine – tarbimise alatu põhjustaja
- 17) reklaamitööstus – paiskab tarbima ja on muidu nõme
- 18) religioon – mida enam seda rumalamad on inimesed
- 19) sündivus – meid on juba niigi palju
- 20) põllumajandus – suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid, muldade hävitaja
- 21) rabade vähendamine, eriti kui seda tehakse nii nagu meil
- 22) korduvkasutatavad poekotid, eriti ökomaterjalist aga ka paberist ja bioplastist – reaalne jalajälg palju suurem kui tavalisel kilekotil
- 23) taaskasutus-mood, ja mood üldse
- 24) ühekordsete nõude keelamine – asenduseks pakutava jalajälg on selgelt suurem
- 25) plasti taaskasutamine
- 26) digimaailm ja kogu internet, eriti sotsiaalmeedia ja eriti naiste suured paljad tagumikud (jah, päriselt!)
- 27) Rail Baltic (välja arvatud kui see läheks läbi Tartu)
- 28) Lennuliikluse sarjamine – inim-km kohta pole saaste suurem kui sõiduautol (tavalise, mitte elektrilisega võrreldes muidugi)
- 29) eksitavad ja ebamäärased rohesildistused, mahavaikimine, teadusfaktide eiramine
- 30) jne jne
b) Mõistlikud asjad, mis ei ole rohepesu – juba oluliselt lühem nimekiri :
- 1) tuulegeneraatorid teatud piirini, sest annab sünkroonimata elektrit ja üle 40% võrgust ei saa sellist olla
- 2) Neljanda põlvkonna sulasoola-tuumareaktorid elektriallikana, soovitatavalt iga suurema linna juurde
- 3) hüdroenergia, kui seda on (Eestis ei ole)
- 4) e-fuel ehk mittefossiilne, õhust võetud CO2-st valmistatav vedelkütus
- 5) uus- ja taaskasutus, enamvähem, teatud juhtudel
- 6) klaasi taaskasutus, aga miks toimib meil ringlus vaid osa taaraga?
- 7) inimeste arvu vähendamine maakeral 1 miljardini. Kuidas see lõpuni käiks, autor ei avalda; ainus idee on aafrika ja aasia naistele hariduse viimine.
- 8) LED lambid
- 9) Kredex elamute soojustamise toetus
- 10) Tarbida ainult eluks hädavajalikku (v.a. kultuur, muusika jms mittematerjaalset)
- 11) Loobuda tulust kapitalilt (ehk kapitalismist?)
Mõnede detailide kohta, kus ma ise natukene enam olen süübinud – näiteks mis on tegelikult neljanda põlvkonna tuumareaktorid ja mis on elektriautode või Rail Balticu eelised, julgeksin ka vastu vaielda. Mõnes detailis kombatakse minumeelest juba vandenõuteooriaga, aga need on suures pildis pisiasjad: 99% asju mida see raamat välja toob ongi karm tõde – kas selgelt ja usutavalt kas täiesti õiged ja suured probleemid (fossiikütused, metsade ja muldelde häving on halb ja ega keegi vist ammu ei väidagi vastupidist) või siis just see salakavalam rohepesu kus sageli arvatakse et tehakse head, aga lähem pilk ja arvud seda ei kinnita.
Muide – ma ise ei arva, et rohepesu oleks halvim võimalik variant; et me peaksime kõik need jamad lõpetama ja lootusetult vajuma toolileenile, tõdedes et maailm ongi lootusetult katki tehtud, ressursid lõpevad ja meie lapselapsed elavad apokalüpsises nii nagu see raamat kipub kokkuvõttes väitma. Kui me ei suuda veel teha õiget asja õigesti ja on seega valida, kas teeme õiget asja valesti, või valet asja õigesti, siis on parem teha ikka õiget asja. Isegi kui see esialgu kõige paremini välja ei tule. Suund on vähemalt õige. Rohepesu on soojendus päris rohetegudele.
Päevalehes võtavad seda teadlased arvustada: https://epl.delfi.ee/artikkel/120237706/kliimateadlased-suur-rohepesu-kasiraamat-kui-retseptirohi-mida-voib-tarbida-vaid-asjatundja-juhendamisel . Tõenäoliselt on neil õigus, detailides. Aga detailides nokkimise käigus ei tohi unustada suurt pilti, ja suures pildis on raamatu autoril õigus. Kahjuks teadlased kipuvad vaid väikest, oma pilti nägema.