Kolm tuntud kliimaeksperti toovad välja, miks praegused riikide kliimaplaanid on nõrgad ja väheveenvad. Peamised probleemid on, et loodetakse liiga palju kvoodikauplemisele ja seni mitte olemasolevatele tehnoogiatele, nagu bioenergial põhinev süsiniku püüdmine ja ladestamine (BECCS).
Omalt poolt kommenteeriks, et rangelt võttes kütuste fossiilsus polegi siin oluline, küsimus lihtsalt kuhu pannakse kütuse jäätmed. Põletatavate kütuste (nii fossiilsete kui muude) puhul on meie praktiliselt ainus “jäätmekäitlus” nende paiskamine atmosfääri CO₂ saastena ja see ongi kogu probleem. See tuleb kohe lõpetada, seda tuleb vähendada niipalju kui võimalik ja kus ei ole võimalik, tuleb otsida alternatiivid.
p.s. artikli juures oleval pildil ei näi toimuvat mitte fossiilkütuste põletus, vaid tuumajaam mis eraldab atmosfääri nähtavat veeauru. Seega on seda hea pildistada. Veeaur on samuti kasvuhoonegaas, aga vihmana kiirelt mahasadav ja looduses ohutult (isegi kasulikult) ringlev, mitte pidevalt kogunev nagu nähtamatu ja lõhnatu salakaval CO₂. Tuumajaamad oma protsessi käigus atmosfääri ei reosta, nende jäätmed on tahked ning alluvad väga rangetele ohutuse ja käitlusreeglitele.
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…