Kuidas inimesed enda tagant süsinikuvarusid varastavad

Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja põllul. Mõned huvitavad arvud:

• Maailma atmosfääris on salvestunud 800 Gt süsinikku, pinnases ja mullas aga 2500Gt ja elusorganismides 560 Gt. Ookeanides sealjuures vaid 76 Gt, ja meis endis, inimestes 0,06 Gt.
• Tartumaa majandusmetsa süsiniku hektaritagavara on 73% looduskaitsealuse põlismetsa omast
• Kui raievanust vähendada 20 aasta võrra väheneb metsa süsinikuvaru tervelt 49%
• Vaid 20% metsast varutud puidust läheb kestvustoodetesse nagu ehitus ja mööbel.

Kokkuvõtvad soovitused:

• Elu tuleb korraldada nii, et maismaakooslustes olev süsinikuvaru enam ei kahaneks, vaid taastuks
• Looduse isearengule jäetud looduskaitsealad – metsad, märgalad –, ka märgalade taastamine on lihtsaim ja odavaim viis eluslooduse süsinikuvaru taastamiseks ja hoidmiseks
• Asumites on vaja rohkem haljastust. Puid ja põõsaid. Ka kord aastas niidetud elurikaste rohealade süsinikuvaru on suurem kui madaltihedaks niidetud muruplatsil.
• Teid tuleb ehitada maksimaalselt olemasolevaid teedekoridore (taas)kasutades
• Eesmärk on metsas hoitud eluslooduse süsinikuvaru võimalikult hea taastamine ja toodetes püsiva süsinikuvaru kasvatamine.
• Lageraie järel kasvama pandud või kasvama hakanud puud ei ole paraku süsiniku lisasidujad, vaid raiega metsakooslusest otseselt ja kaudselt välja viidud süsinikuvaru taastajad

Loe kogu artiklit Postimehe 22. oktoobri väljaandest