Mitmed riigid on andnud üldiseid täieliku süsinikuneutraalsuse lubadusi – EL (ja ka Eesti nende põhjal) 2050. aastaks, Hiina 2060. jne. Sellised pikad eesmärgid aga ei tööta, kui pole vahepeal väiksemaid vahe-eesmärke, siis avastatakse enne neid tärmineid et tahtsime parimat, aga ‘läks nagu alati’. Nii nõuab ÜRO ambitsioonikaid vaheeesmärke, näiteks 2030. aastaks
Kui kaugel ülikauge? ÜRO 26. veebruaril ilmunud raport sedastab, et kui riigid täidaksid ka kõik esitatud lubadused, väheneks kasvuhoonegaaside heide 2030. aastaks vajaliku 45% asemel 1% võrra. Ehk siis sisuliselt jätkame rõõmsalt vanal kursil. Ja pooled riigid pole neidki lubadusi andnud: 197-st kliimaleppele alla kirjutanud riigist esitas oma ametlikud plaanid kasvuhoonegaaside hulga vähendamiseks 2030. aastaks vaid 75.
Originaalmaterjalid leiab siit:
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…