Tuuleenergiat on merekaubanduses kasutatud juba tuhandeid aastaid. Veel paarsada aastat tagasi saime üksnes selle tänapäevases mõistes süsinikuneutraalse transpordilahendusega hakkama. Täna tekitab merelaevandus ligi 3% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitmest, mida on küll vähem kui autotransport, aga siiski palju. Autotranspordi puhtad lahendused nagu vesiniku- ja elektriveokid on mõne aasta pärast käeulatuses ja maapealse flotilli loomulik eluiga on oluliselt lühem. Suuri ookeanilaevu kasutatakse kümneid aastaid. Seega nende väljavahetamine on palju keerukam. Mis on tehnilised lahendused tulevikuks?
Hetkel oleme veel uute lahenduste väljatöötamisel: katsetatakse akudega, vesinikuga. Üks huvitav lahendus on rootslaste veetav Oceanbird projekt: vana hea purjelaev, mis suudab vedada tänapäeva nõuete kohaselt kaupu oluliselt suuremas mahus kui omaaegsed puulaevad. Isegi kui tootmine kolib inimesele ja tarbijale jälle lähemale ja hakkame tarbimisega oluliselt kokku hoidma, on kaubamahud millest oleme sõltuvuses saja aastaga kasvanud suurusjärke.
Eesti keeles on sellest kirjutanud Postimees, detaile leiab ka Wikipedia artiklist ning ootame järgmisi uudiseid juba sellel aastal, kui peaks valmima lõplik disain.
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…