Ühes mu lemmikteatmikus “How bad are Bananas” on kõige suurema süsinikujalajälje sektsioonis (üle 1 miljardi tonni CO₂eq) analüüsitud kokkuvõtvalt läbi sõja süsinikujalajälg. Täna oleks ehk kohane see peatükk siin täismahus ära tuua, eks igaüks võib mõelda mida see 2022. aasta Ukraina veebruarisõja kontekstis tähendab:
Pane tähele seda viimast numbrit: see on 2 korda suurem kui maailma kogu ITK valdkonna jalajälg.
Sõdade otsene inimkaotuste mõju on nii suur, et võib tunduda isegi imelik mõelda selle kliimamuutuste mõju peale. Paraku sõjad mängivad ikka veel suurt rolli maailma ühiskonnakorras, seega tuleb ka neid arvestada. Eriti arvestades, et seal tekivad emissioonid on nii suures mahus, et neil ongi olulised kliimamõjud.
USA sõjalise operatatsiooni kuludes Iraagis 2003. kuni 2019.nda aastani on pakutud 2 triljonit USA dollarit. See sisaldab Petagoni ehk kaitseministeeriumi, aga ka Riigidepartemangu (State Department) kulusid, samuti meditsiinilisi kulusid ja kompensatsioone veteranidele ning raha laenamise hinda ( intressikulusid) 3. Seda kulutuste suurusjärku saab aluseks võtta, et hinnata ligikaudselt selle sõja keskkonnajalajälge: 340 millionit tonni CO₂e. Siia ei ole veel arvesse võetud otseseid heitmeid, mis tekkisid otsesest lahingutegevusest ja selle vahetutest tulemustest. Me võime lisada mõne protsendi mõlemale numbrile, et lisada koalitsioonivägede kulud ja näiteks 1 protsendi väga piiratult varustatud vastase poole jalajälje hinnanguks. Nii on jõuame toodud 400 miljoni tonni hinnanguni.
USA kõik militaarkulutused (Eestis öeldaks “kaitsekulud”, aga USA sõjandus pole vaid kaitseotstarbeline – JL) olid 2019. aastal 730 miljardit USA dollarit, mida on enam kui 10 järgmist suurimat militaarkulutajat kokku. See on 36% kogu maailma sõjakuludest4. See jalajälg – 200 miljonit tonni CO₂e teeb USA Kaitseministeeriumi suurimaks institutsiooniliseks kasvuhoonegaaside tekitajaks maailmas.5
2019. aastal kulutas UK kaitseelarvele ‘üksnes’ $49 miljardit, selle jalajäljeks saame 9 miljonit tonni CO₂e 6. Ühe hinnangu järgi on sõja kasvuhoonegaasi jalajälg, kui võtame arvesse ka kaudsed mõjud 3.3 miljardit tonni CO₂e – 6% maailma aastastest kasvuhoonegaasidest. 7
Varem on hinnatud, et ‘väike’ regionaalne tuumakonflikt, kus läheb kasutusse 50 tuumalõhkepead, võib põhjustada vastupidiselt soojenemisele just jahutavat efekti järgnevate aastate jooksul.8 Uuemad uuringud on arvutanud, et sellise jahutuse efekt võib olla päris suur: 2-5℃ globaalses mastaabis kui on tegu regionalse konfliktiga, ja kuni 10℃ jahutust, kui tegu on suure US-Venemaa tuumasõjaga9. Kliimamuutuste tõttu võib selliste konfliktide tekkimise tõenäosus muidugi suureneda.10
Kui vaatame lihtsustatult ja ebahumaansest vaatenurgast, siis isegi konvensionaalne sõda võib vähendada inimeste ja majandusaktiivsuse vähenemise kaudu keskkonnajalajälge nii palju, et seda on rohkem kui on sõdimise enda tekitatav jalajälg. Seega massiline inimeste suremine ja surmamine on üsna efektiivne viis vähendada emissioone, aga kas see on meie eesmärk?
Viited:
Kaanepildi allikas: https://ceobs.org/the-militarys-contribution-to-climate-change/
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…