Tuumaenergeetika on tõenäoliselt kõige vastuolulisem energia tootmise tehnoloogia: osad näevad seda kõige ohtlikuma (Tšernobõl!) ja problemaatilisema, teised ütlevad et kõik konvensionaalsed tootmisvõimalused on veel ohtlikumad ja mürgisemad (Kliimakatastroof!), samas tuulele ning päikesele ei saa näiteks Eestis lootma jääda (Pikaajalised talvised külmad tuuleta nädalad ja kõrgendatud importelektri hind!) ning muid variante meile tegelikult ei jäägi.
Nii eri kriitikute probleemidest kui eelkõige protsessist, kuidas Eestis sünnib otsus, kas tuumajaamad on meile ok lahendus, räägivad Äripäeva raadios füüsik Andi Hektor ja keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.
Riigi suhtumise võtab kokku siinne pealkiri, tsiteerin hr Münti: “Mõistlik on ikka riigiga sama sammu pidada“. Riigil on plaanis moodustada laiapõhjaline komisjon, mida juhib keskkonnaministeerium, võtta aega kaks aastat (sic!), koostada sealjuures koduleht kus inimesed saavad küsida spetsialistidelt küsimusi (võin siin soovitada ühte olemasolevat)… Vägisi kipub tekima mulje, et ametnikud tahavad tegeleda asjaga võimalikult tasa ja targu (töökoha kindlustamine?), põhimõtteliselt asja põhja lasta, sest vastutust ei juleta võtta, rahva arvamust kardetakse, kardetakse tsellulooditehase saatust jne.
Minu arvamus on, et kui siin “võtta riigi tempo” siis on reaalne oht magada maha tänane võimalus, siis me oleme seal kus on paljud riigid 2021. aasta alguses (sh EL ja Eesti) kes igaks juhuks pigem hiljem hakkasid Covid-vaktsiine ostma võimalikult hiljem. Me lihtsalt liigume projektide järjekorra lõppu, mis ei tähenda ootamist mitte enam kuid, vaid aastaid. Riigil tuleb võtta reaalelu vajaduse tempo, mitte vastupidi.
Mida rohkem ma ise olen analüüse lugenud ja ise teinud ja teemat ning tehnoloogiaid uurinud seda enam olen veendunud, et puhta energia tootmisel Eestis ei ole moodultuumajaamade lahendusele näha alternatiivi, ning elektrinõudlus ja -defitsiit saab lähimatel aastakümnetel olema reaalne probleem. Seetõttu osalesin ka ise Fermi energia osaluse algse pakkumisega Funderbeam-is, tõsi sümboolselt väikeses mahus.
Kuula Äripäeva raadiost
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…