ÜRO IPCC 6. hinnangu aruanne

Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte 9. augustil 2021. avaldatud aruande põhipunktidest.

• Rapordi täistekstid kokkuvõtete ja andmetega leiab siit (inglise keeles)

• Interaktiivne atlas kliimamõjude kohalike andmetega

A. Kliima hetkeseis

A.1 On ühemõtteliselt selge, et atmosfääri, ooeani ja maa kliima oluline soojenemine on olnud inimtekkeline. On juba toimunud laialdased ja kiired muutused atmosfääris, krüosfääris ja biosfääris.

A.2 Hiljutiste muutuste ulatus kogu kliimasüsteemis tervikuna ja praegune olukord kliimasüsteemis on paljudes aspektides enneolematu, mitmete sajandite kuni tuhandete aastate ajaskaalas.

A.3 Inimtekkeline kliimamuutus mõjutab juba paljusid ilma ja kliimaäärmusi, kõikides piirkondades üle kogu maailma. Tõendusmaterjalid, et selgitada inimmõjuga muutuseid erakordsetes kuumalainetes, sademetes, põudades ja troopilistes tormides on leidnud täiendavat kinnitust alates ÜRO viiendast hindamisaruandest (AR5).

A.4 Paranenud teave kliimaprotsessidest, uued paleoklimaatilised andmed ja suureneva soojuskiirguse mõju kliimasüsteemile annab kliimatundlikkuse tasakaalu parimaks ennustuseks 3 °C, seda väiksemas vahemikus võrreldes AR5-s esitatuga.

B Võimalik kliima tulevik

B.1 Globaalne temperatuur jätkab kasvamist vähemalt kuni sajandi keskpaigani kõikide emissiooni stsenaariumite kohaselt. Kliimasoojenemine 1,5°C ja 2°C ületatakse 21. sajandi jooksul, kui ei suudeta teha sügav süsihappegaasi (CO₂) ja teiste kasvuhoonegaaside heitmete vähendus järgnevatel aastakümnetel.

B.2 Paljud kliimasüsteemi muutused muutuvad suuremaks, otseselt seoses suureneva globaalse soojenemisega. Selle tagajärg on temperatuuriäärmuste, kuumalainete, liigsademete, põllumajanduslike ja ökoloogiliste põudade mitmetes piirkondades, intensiivsete troopiliste tormide, sageduse ja intensiivsuse kasv ning artilise jää, lumekatte ja igijää vähenemine.

B.3 Jätkuv globaalne soojenemine muudab täiendavalt intensiivsemaks globaalset veeringlust, sealjuures selle muutlikkust, seetõttu suureneb globaalsete vihmahooaegade, liigsademete ning põudade tõsidus.

B.4 CO₂ suurenemise stsenaariumite kohaselt muutuvad ookeani ja maa süsinikukogumise võimalused vähem efektiivsemaks, mis aeglustab atmosfäärist CO₂ loomulikku kogumist.

B5. Paljud muutused mis on põhjustatud mineviku ja tuleviku kasvuhoonegaaside liigkogusest on tagasipöördumatud sajanditeks kuni aastatuhandeteks, eriti muutused ookeanis, jääkattes ja globaalses meretasemes.

C. Kliimateave riskide hindamiseks ja piirkondlikuks kohandumiseks

C.1 Looduslikud mõjurid ja sisene varieeruvus mõjutavad inimtekkeliste muutuste mõju, eriti piirkondlikul tasemel ja lühiajaliselt, ja sellel on sajandi kliimamuutustele vähene mõju. Seda varieeruvust on oluline arvestada, et valmistuda võimalikeks mõjudeks täiel määral.

C.2 Jätkuva globaalse soojenemisega on kõikides piirkondades oodata suurenevat, samaaegset ja mitmetes valdkondades muudatusi. Muudatused on olulisemad 2°C soojenemisega kui 1,5°C tasemega ja veelgi suuremad kui soojenemine on sellest veel intensiivsem.

C.3 Me ei saa välistada enam sündmuseid, mille saabumine on madala tõenäosusega: jääkatte täielik kadumine, suured ookeaniringluse muudatused, mitmete äärmusprobleemide koosesinemine, ja oluliselt suurem soojenemine kui ennustatud vahemik. Isegi neid tuleb võtta arvesse riskide hindamisel.

D. Tuleviku kliimamuutuste piiramine

D.1 Füüsilise teaduse seisukohast inimtekkeliste globaalse soojenemise piiramine spetsiifilisele tasemele nõuab kumulatiivsete CO₂ heitmete lõpetamist, jõudes vähemalt reostuse nulltasemele (net zero), koos teiste kasvuhoonegaaside mägatava piiramisega. Oluline, kiire ja pidev CH₄ emissioonide vähendamine parandab nii aerosoolide reostuse vähendust kui õhukvaliteeti.

D.2 Madala ja väga madala kasvuhoonegaaside heite stsenaariumid (SSP1-1.9 ja SSP1-2.6) toovad aastate jooksul kaasa märgatava positiivse mõju kasvuhoonegaasidele, aerosoolidele kontsentratsioonidele ja õhukvaliteedile, võrreldes kõrge ja väga kõrge kasvuhoonegaaside stsenaariumiga (SSP3-7.0 või SSP5-8.5). Nende erinevate stsenaariumide korral on märgatavad erinevused globaalse pinnatemperatuuri projektsioonidel oodatavad umbes 20 aasta jooksul.