Mis värk on kliimaga? Miks mõned paanitsevad ja teised ignoreerivad seda probleemi? Mis on kliima? Kas ja miks ta soojeneb? Kas me saame midagi selle takistamiseks ära teha?
Siin on viis kõige olulisemat põhiasja, mida on kliimasoojenemise kohta vaja teada. Järgnevates postitustes jõuame neisse teemadesse oluliselt detailsemalt süüvida.
Esiteks: kliima soojeneb lihtsalt liiga kiiresti. Neil, kes väidavad et maakera kliima muutub niikuinii pidevalt, on põhimõtteliselt õigus. Siin oluline erinevus on selles, et enamasti on see aeglane protsess, mis toimub tuhandete ja kümnete tuhandete aastatega, millega elusloodus jõuab kohaneda. Äkilised katastroofid, nt vulkaanipursete näol on reeglina kohalikud. Kiired globaalsed muutused on aga katastroofilised, need viinud varem ja viivad ka edaspidi massiliste väljasuremisteni.
Teiseks: tänane kliimasoojenemine on inimtekkeline. Loomulikult on olemas looduslikud kasvuhoonegaaside ja soojenemise võimalikud allikad, ja ka neid on põhjalikult uuritud, kuid need on olnud enamvähem tasakaalus. Alates tööstusrevolutsiooni algusest (umbes 1750) on inimkond suutnud tõsta atmosfääri süsihappegaasi konsetratsiooni 45%: alates 280 ppm-st aastal 1750 kuni 415 ppm-ni 2019. aastal. Suurem kavuhoonegaasi hulk tekitab aina kasvavat kasvuhooneefekti — päikesekiirgus hoitakse aina enam kinni, nii et veel enne kui süsihappegaasi toksilisus meid mõjutab näeme selle mõjusid kliimamuutuste näol: kliimasoojenemine, aina sagedasemad orkaanid ja põuad, veetaseme tõus, liustike ja igijää sulamine, sellest lähtuvad looduskeskkonna, majanduslikud, sotsiaalsed ja migratsiooniprobleemid jne jne.
Kolmandaks: kasvuhoonegaasid tekivad valdavalt energia tootmisest, sest valdav enamus energiast toodetakse süsinikurikaste kütuste (nii fossiilsed kui biokütused) põletamisest ja selle jäätmena eraldub paratamatult CO₂ ning veeaur, mis paisatakse atmosfääri. See pole vaid elektrienergia: elektripõhine on täna vaid 25% energia tarbimisest. Elektrienergia tarbimine on saastevaba ja kliimasõbralik, probleem on selle tootmises. Muu tahke, vedel ja gaaskütus tekitab saaste valdavalt tarbimise kohtades. Järelikult tuleks eelkõige tegeleda just sellega.
Neljandaks: CO₂ püsib atmosfääris 300-1000 aastat. Kasvuhoonegaaside atmosfäärist eemaldamine on ülimalt keeruline. Looduslikult suudavad seda teha taimed läbi fontosünteesi, aga see süsteem toimis piisavalt vaid senikaua kuni CO₂ eritus oli looduslik ja inimese osa ei lisandunud. Kunstlikke puhatusmeetodite kohta on mitmeid tehnoloogilisi ideesid ja eri faasis projekte (nendest kirjutan siin blogis kindlasti lähemalt), aga senini mitte ükski ei ole senini tõestanud globaalses mastaabis toimimist.
Viiendaks: see pole lootusetu. Loomulikult me peame iga hinna eest vältima täiendava kasvuhoonegaasi eraldamist mistahes allikast – peame piirama oma üldist tarbimist ning samal ajal rakendama tehnoloogiaid mis asendaksid CO₂ eritava energiatootmise puhta energiatootmisega. Lisaks peame leidma võimalusi tugevdada looduslikke CO₂ kogumise viise (hoiame metsi, iga puud !) ning investeerima kunstliku ‘õhupuhastuse’ tehnoloogiatesse.
Inimene on suutnud luua uskumatuid tehnoloogiaid: suudame lennata teistele planeetidele, luua relvi mis suudaks hävitada mitmekordselt kogu elu maal, teha iPhone mis suudab pildistada üliteravaid 3D pilte, Interneti mis võimaldab zoomi kaudu virtuaalselt teleporteeruda üle kogu maailma, ning 10 aasta asemel luua toimivaid viirusvaktsiine vähem kui aastaga. Peame suutma ka siin midagi tõesti toimivat ära teha: panna kokku mitte vaid tehnoloogiad vaid ka vajalikud poliitilised ja sotsiaalsed meetmed. See ei ole tegelikult meie suutlikkuse probleem, see on prioriteerimise ja probleemi tõsidusest arusaamise probleem.
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…