Jalajälg: reisimine

Pean üles tunnistama, et rikkusin nii koroonasoovitusi kui kliimasõbralikkuse reegleid ning kirjutan seda postitust Euroopa teisest nurgast: Gran Canaria saarelt. Oli lihtsalt tarvis kiiret puhkust ja piisavalt eemale kõigest. Vähemasti maskid on siin korralikult kõikidel ees, ka väljas värske õhu käes. Positiivse aspektina tekkis siin reaalselt aega lugeda läbi Bill Gatesi kliimalahenduste raamat (soovitan väga) ja mõelda tekitatud tekkinud reisimise jalajälje peale. Kuidas reisimine ideaalmaailmas peaks välja nägema, kui vahemaa on pikem kui jala või jalgrattaga suudaks? Teeme pisut arvutusi.

Lennuk on 99.9% inimeste (ka minu) valik sellisel teekonnal, rahvusvahelise lennu kuluks soovitatakse arvestada 200g/km/reisija, mis selle 4600 km otselennuga teeb 920 kg (üks suund). Nüüd kas see mu 2 * 920 kg (edasi-tagasi) on vähe või palju? Jah, on küll – Euroopa eesmärk on inimese kohta jõuda 5 tonnini aastas, ning pikemas plaanis suisa 2 tonnini. Muidu kliimaneutraalsuseni ei jõua. Ehk oma ühe lennuga kulutasin oma terve aasta normist juba 40% ära. Vähemasti oli see kiire ja valutu reis. Vaatame huvi pärast rahalist poolt ka: see viimasel hetkel ostetud lennupilet maksis umbes 600 EUR (pluss tasuline koroonatest), pikemalt ette ostes saab muidugi odavamalt.

Muide Lufthansa ise pakub selliseid, mõnevõrra väiksemaid, CO₂ numbreid, ja pakub ilusti võimaluse seda kompenseerida oma valitatavates eri variantides, alates summas 11.10 € ehk “Climate Project Portfolio” (SDG targets: compensate carbon emissions in the long run, 10 years) kuni 360.79 € (Sustainable Aviation Fuel; SAF (synthetic kerosene) reduces carbon emissions immediately) eest. Keskmine variant oleks selline:

Autoga reisimise eeliseks on, et tänapäeva autod on elektriga ning liikumisel kasvuhoonegaase ei tekita. Mul paraku elektriautot (veel) pole, ja nende laadimisvajaduse omapära on selgelt linnasiseste sõitude poole kaldu, nii et kas reaalselt sellist sõitu julgeks teha, ei tea. Samas FBs just keegi postitas, kuidas ta hakkab sõitma Lõuna-Hispaaniasse just elektriauto(de)ga Eestist, paremad autod oskavad ise juhatada alati lähima sobiva laadimisvõimaluse juurde ning neid on päris palju. Nii et tegelikult oleks tehtav. Teekond autoga oleks umbes 4300 km Cadiz-i (kust peaks saarele praami võtma), puhas sõiduaeg 44 tundi (+ pausid, laadimisajad jne). Kaks ööpäeva julgelt sisuliselt siis. Süsinikujalajälg kütuse osas 0, aga elektriauto tootmisel on ju ka jalajälg: Banaaniraamatu järgi Renault Zoe-l 11 tonni. Kui see auto sõidab eluajal 200.000 km, siis km kohta teeb see 55g/km. Jätame teede ehituse praegu kõrvale, see läheks väga keerukaks juba. Antud sõit siis 236 kg CO₂e (üks suund). Elektriauto ise üle mere ei sõida, nunnu nimega praamifirma Armas viib 4 reisijat sinna koos autoga u 800 € eest/ots kokku (400€/reisija siis). Reis võtab 2 ööd, vahemaa on 1500 km, mis 128g/km/reisija (allikas) kohaselt teeb 192 kg CO₂e juurde. Kokku siis 428kg 1 inimene+auto. Neljakesi sõita oleks muidugi lõbusam ja kulud saaksid ligi 4 korda inimese kohta väiksemad, nii et optimistlikult 107 kg inimese kohta (üks suund), mis on juba ligi 10x vähem kui lendamine. Rahalise poolega on keerukam: laevapileti osa on lihtne ja selge, aga palju elektriauto km õigupoolest maksab? Kasutatud paar aastat vana Zoe leiab auto24-st 20.000 EUR eest, mis teeb rahaliseks kuluks 0,1 EUR/km. Lisaks maksab elekter, reisil juba kodust odavat öist energiat ei tarbi; ja ma ehk ei eksi kui pakun, et avalikest võrkudest saab särtsu 0,05 EUR/km suurusjärgus. Kokku siis 0.15 €/km, mis antud pikamaasõidul teeb päris viisaka summa juba, 1290 EUR, mis 4 inimese peale jagades teeks 322 EUR. Kokku siis auto+praam 722 €. Pisut kallim kui lennata, arvetamata puhast transpordikulu.

Maapealse ühistranspordiga nii pikki vahemaid seigelda nõuab edasijõudnud rongisõidu entusiasti. Nagu mina, kes ma olen nii mõndagi pidi eurorail-i passiga Euroopat otsast-otsani läbi sõitnud. Nii et täiesti võimalik: otse maad mööda mitte, aga esimese öö laevaga Stockholmi ja sealt vähemalt 7 eri rongiga (2 ööd teel olles) Sevillasse, kust väike bussisõit viib Armas-e laeva peale, millega oledki pärast veel 2 ööd saarel. Nädalaga kohal, umbes sama mis autoga, aga minu maitse järgi oluliselt mugavamalt kui kiirteedel järgmist laadimispunkti jahtides. Keskkonnajalajälge on rongidel keerukas arvestada, see võib kõikuda tuumaelektril liikuvast TGVst 4 g/km/reisija kuni naftaga liikuva rongi 60 g/km/reisijani. Seega peab iga reisi eraldi vaatama, aga õnneks on ecopassenger.org, mis ainult ei arvuta rongisõidu keskkonnajalajälgi konkreetsel liinil konkreetsete rongidega, vaid annab ka võrdluse auto ja lennukiga. Ainult et nii pikka maad otse ta ei suuda arvutada, pidin jagama sõidu 5ks jupiks ja need kokku liitma, sain 117 kg CO₂e inimese kohta. Lisanduvad praamid: Tallinn-Stockholm ja Hispaania “siseliin”, 1900km ja 18g/km (reisijata praamikoht) annab 34 kg praamidega juurde. Kokku umbes 150 kg üks suund, pisut suurem kui elektriautokesega. Küllap rongi mugavused tähendavad suure hulga raua kaasavedamist. Rahakotile selline sõit oleks kõige kulukam: Stockholmi praam 170€, siis rongile euraili 7-pv pass 251€, millele vähemalt 100€/ots lisandub kohustuslikeks reserveeringuteks ja Armas praam 318€; kokku siis 939€ mõlemad otsad kokku. Võileivad tuleb ilmselt ise kaasa teha.

Kokkuvõttes: kõige kliimasõbralikum on elektriauto, isegi kliimasõbralikum kui rongisõit. Ilmselt on rongi metallitonnide vedamine niivõrd palju kulukam, isegi kui reisijaid on palju. Mõni isegi väidab, et tegu on isegi üledimensioneeritud ohutusega, ja eks ta olegi õnnetuste osas oluliselt ohutum kui autosõit. Elu on muidugi keerulisem: kui palju keskkonnale maksab 6 päeva inimesed autoteedel või rongides, vs 6 tundi mis siin lennates kuluks? Ka sel on oma jalajälg.

p.s. Need arvutused põhinevad ühel konkreetsel pikal marsruudil, muudel võib mõistagi tulemus tulla erinev.