Politico toob välja 10 suurt punkti EL uuest kliimakavast, mis on kõik tegelikult head plaanid. Oleks vaid energiat, julgust ja tarkust need ellu viia enne kui eri huvigrupid neid sõelapõhjaks lasevad.
Siit leiab ka ametliku dokumendi teksti – 15 lk, eesti keeles olemas.
Lühidalt:
1. Sisepõlemismootorite lõpp aastaks 2035. Tööstusel on 15 aastat et teha tehnoloogias pööre: eelkõige sõidukites teedel, aga ka tehastes ja laevades. Sõiduautodes see pööre juba toimub, sest elektrisõidukid on olemas, tuleb vaid neid toota ja kasutusele võtta vanade tossutajate asemel.
2. Süsinik tuleb hinnastada. CO₂ kvootide kaubandus on olnud juba aastaid edulugu, olles vähendanud kõige saastavamaid tööstusvaldkondi. Tarbijatele tähendab see nii muidugi nii kaupade, lendude kui vedelkütuste hinna tõusu. Aga mis sellest viimasest, kui auto niikuinii laetakse pistikust.
3. Sotsiaalse fondi mõte on tagada rohepöörde kulude õiglane jaotus, et pihta ei saaks kõige vaesemad. Näiteks oleks elektrisõidukile ülemineku kompenseerimine neile kes seda lubada ei saa.
4. Süsinikumaks piiril lahendab probleemi “aga teised reostavad seda enam”. EL plaanib maksustada imporditava terase, tsemendi, alumiiniumi, väetised ja elektrienergia, nii et see saaks maksustatud samavõrra kui kodumaal toodetud. Nii et kodumaised tootjatele ei teki ebavõrdset seisu turul. See maks peaks algama samm-sammult 2026st aastast, ja saadavast rahast kaetakse tänaste taastusrahade miljardeid. Maksu ei pruugita rakendada, kui riigis on süsinikuvähendus ette võetud.
5. Täiendavad nõuded riikidele. Tõstetakse riikide tänaseid kasvuhoonegaaside reostuse vähendamise nõudeid. Muidugi siin on karta ka riikide ja Brüsseli vahelisi hõõrumisi. Suured riigid vähendavad rohkem, näiteks Saksamaa peab 2005. aastaga võrreldes vähendama transpordi, ehitiste, põllumajanduse ja prügikäitluse heitmeid 50%, teiste riikide nõuded on madalamad.
6. Taastuvkütused. Ilma tuule, päikese ja teiste puhaste elektriallikateta rohelist diili ei saa ette kujutada. Eelnev 32% taastuvelektri nõue tõsteti 40% peale. Täna on see 20%, seega tuleb kõvasti pingutada. Loomulikult pole ka 40% piisav, ja elekter peab olema 100% saastevaba, muidu kliimaneutraalsust ei saavuta.
7. Hoonete renoveerimine. Hooned nõuavad 40% EL energiast ja seda tuleb vähendada. Avalikest ehitistest tuleb 3% renoveerida igal aastal kõrgemate säästmisnormide järgi. Murekoht: kust võetakse selleks raha?
8. Reostava energia maksud. Täna maksustatakse elektritootmist ja kütuseid mahu pealt, aga see on plaanis muuta saastepõhiseks – suurem saastaja maksab enam. Puhtalt toodetud elekter võiks olla maksuvaba või isegi negatiivse maksuga.
9. Lennundus ja laevandus. Lennukütus pole täna piisavalt maksustatud ja kõik lennujaamad peavad olema võimelised pakkuma jätkusuutlikke kütuseid alternatiiviks. Vastavad nn e-kütused, mida saab kasutada olemasolevates lennukites on põhimõtteliselt olemas, lihtsalt need maksavad mitu korda enam tavakütusest. Laevandus on veel keerukam, sest ei toimu valdavalt EL territooriumil: laevad mis sageli on registreeritud mujal vaid laevad siin kaupa. Eesmärk on maksustada EL sadamate vaheline liikluse saaste ja pool EL ning muude riikide vahelisest laevandusest. Riskiks on siin, et osapooled võivad liialt liikuda mitte-jätkusuutlikele biokütustele, mis ei ole tegelikult jätkusuutlikud sest saastavad pigem veel enam kui fossiilkütused ja samas kulutavad ka väärtuslikke loodusressursse. Liikuda on vaja tõeliselt puhastele kütustele ja tehnoloogiatele, see aga on kallis.
10. Metsade kasutamine. EL metsad ja märgaalad peavad siduma 7% aasta heitmetest, ja see on meie ainus tehnoloogia kasvuhoonegaaside kogumiseks atmosfäärist. Plaan on istutada 3 miljardit puud ja toetada põllupidajaid süsinikku siduvatele tegevuste juures. Näiteks lageraiepõhise “uuenduse” juurest liikuda püsimetsandusse.
Loe täistekst siit.
