Categories: Uudised

ÄP: Paberi jõud: hiigeltuulikud ja tuuleelektri gigavatid toppavad, arendajad ootavad

Äripäevas on suur lugu merealade planeeringuteks elektritootmise seisukohast. Teen seekohal energeetika nurga alt kokkuvõtte.

Meenutame, et Eesti elektri vajadus tiputarbimisena on umbes 1400 MW (1.4GW), keskmine oli 960 MW. Arvestame, et tänasest tarbimisest vaid 25% on elektripõhine seega täieliku elektripöördega võib elektri vajadus suureneda isegi kuni neli korda.

Eestisse meretuulepargi rajamiseks on taotlusi esitanud vähemalt seitse ettevõtet. Kui kõik need planeeritavad projektid realiseeruks, siis saame kokku suisa 10 GW tootmisvõimsust tuulisel päeval, mida on seitse korda enam kui tänane tiputarbimine; samas peame arvestama, et kõrgrõhkkonnaga talvisel päeval tuulepargid seisavad, seetõttu tänased maapealsed pargid annavad maksimumist 15-20%. Enamuse ajast nad seisavad või käivad alla maksimumvõimsusest. Uued suuremad merepargid võivad ulatuda 50% nominaalvõimsusest.

ProjektOmanikInvesteering, ajaplaan
Liivi laht – 1 GWEesti Energia2-3 Mrd €. Eesmärk 2028
Eesti ja Läti meretuulepargi ühisarendus Liivi lahesenampakkumine
Saare Wind Energy, Saaremaa – 1 GWVan Oord, Holland1,7 Mrd €
Utilitas, Saaremaa läänerannikul ja Liivi lahes kuus meretuuleparki – kokku 7,2 GWFirst State Investments (globaalne / Austraalia)Hinnang kuni 16 miljardit eurot
Liivi lahes tuulepark ja karbikasvatusTuuletraal OÜ
Mõned Eesti tuuleprojektid, 2021 veebruar

Kas kõik need planeeringud meile ära mahuvad ja kas leiavad riigi ning kohalike poolt piisava toetuse on eraldi küsimus. Vaadates kaarti siis sobivaid alasid praeguseid piiranguid arvestades pole tegelikult väga palju. Pikas perspektiivis võime ehk mõelda isegi Eesti majandustsoonist väljas; samuti elektriliinid tarbijani ei pea tulema Eestisse, vaid võivad minna Lääne suunas – Rootsi, Saksamaale jne

Mereala planeeringu kaardirakendus veebis

Loe pikka lugu Äripäeva veebist

Jaak

View Comments

Share
Published by
Jaak
Tags: tuul

Recent Posts

Suur rohepesu käsiraamat. Jüri Liiv

Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…

1 aasta ago

IPCC 6. hinnang

Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…

2 aastat ago

Kliimasõbralikult läbi Euroopa

Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…

2 aastat ago

Kuidas inimesed enda tagant süsinikuvarusid varastavad

Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…

2 aastat ago

Elektrihindadest

Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…

2 aastat ago

Eesti kasvuettevõtted kliima heaks

Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…

3 aastat ago